The School of Creativity tuleb välja uue õppematerjaliga koostöös CCE Finland ja Tallinna Ülikooliga. See uus interaktiivne sisu pakub 10 ainulaadset nähtust, mida õpilased Leedust, Eestist ja Soomest üheskoos uurivad, arutavad üle ja ümber mõtlevad.
Värske pilk meie uusimast sisust on saadaval kohe! Kerige alla, et saada lisateavet selle kohta, milliseid teemasid me varsti lahti võtame (ja uuesti üles ehitame!).
Projekti rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu loodud Nordplus raamprogramm.
Nähtustel põhinev õpe on uudne haridusmeetod, mis esitab õppimise lähtekohaks reaalse elu stsenaariumi, kaasaegse probleemi või loodusliku vaatemängu. Õpilased ja õpetajad on sunnitud ületama erinevate teemade piire, et süveneda probleemi analüüsides ja esitades. Selline nõue loob aluse põhjalikumale haridusele, kuna see julgustab tulemuste saavutamiseks ühendama humanitaar-, kunsti- ja STEM-aineid. Selle meetodi peamised põhimõtted ja liikumapanev jõud on uudishimu ja lõputu nn. küsimusinkvisitsioon – andke noortele õpilastele (tagasi) sõltumatus õppimises. Seega keskendutakse autonoomiale, kogukonna loomisele ja kaasaegse tehnoloogia kasutamisele.
Meetod algab ennekõike laia ülevaatega suuremast nähtusest, näiteks Euroopa Liidu olemasolust. Õpilastele tutvustatakse selle asutuse erinevaid aspekte: selle ajalugu, majanduslikke implikatsioone, kultuurilist tähtsust, reguleerivat raamistikku jne. Sellest hetkest alates hakkavad õpilased aga arutelu juhtima. Nende ülesanne on tõstatada neile huvipakkuvaid küsimusi, teha isiklikke tähelepanekuid ja juhtida diskursust nüansirikkama alateema või probleemi poole, mida nad peavad lahendamist vajavaks. Näiteks võivad õpilased valida, kas töötada rändepoliitikaga või uurida kaubanduslepingut Ühendkuningriigiga. Selle meetodi holistlik ehk terviklik lähenemine mitte ainult ei õpeta lastele, kuidas kaasata ja hinnata erinevaid vaatenurki, kuidas dešifreerida ja hinnata teabe tõelevastavust, vaid hõlmab ka meeskonna loomise ja sotsiaalsete oskuste väärtust. Nähtustel põhinev õpe seostab olemasoleva kooli õppekava kontekstiga ja toob õpitava teooriale asjakohasuse. Õpilastelt oodatakse ühe või kahe projekti aastas (olenevalt hindest), mille nad peavad esitlema ja esitama oma järeldused või lahendused semestri lõpus. Vastavalt sellele muutub ka õpetaja roll: õpetaja ei ole enam teadmiste pakkuja, vaid pigem nõustaja, kuidas teavet iseseisvalt kätte saama.
Nähtuspõhise õppe idee pärineb 2016. aasta Soome haridusliikumisest. Sellest ajast alates on seda populariseeritud kui ühte murrangulisemat praktikat haridusvaldkonnas. Selle põhimõtte juured on aga sotsiokultuurilises õppimises ja konstruktivistlikes õppimisteooriates, mis pakuvad ideed, et parim viis teadmiste omandamiseks on õppija kogemuste kaudu. Sellele vaatamata on oluline märkida, et seda meetodit pakutakse 7–16-aastastele lastele pigem olemasoleva ainekava täienduseks kui asendajaks.
Nähtuspõhise õppe kaasamisest oma õpetustesse on tohutu kasu. Esiteks avab see õpilastele hulga uusi ideid meie ühiskonna ja meie maailma tuleviku kohta. Veelgi olulisem on see, et teavet nad pakuvad iseendale või saavad selle kätte aktiivse osalemise kaudu. Õpilased omandavad reaalse elu oskusi – alates arvutiteadustest kuni aruteludeni, see on lapse edasise haridustee ja karjääri jooksul hindamatu väärtusega kogemus.
Inimeste meeltes on liiga palju sõda ja agressiooni. See, mida tehisintellekt meie vastu tunneb ja viis, kuidas me neile vastame sõltub lõppude lõpuks suuremas osas meie kujutlusvõimest. Armunud robotite ajalugu on alles algus.
Ōppeaine: Infotehnoloogia, matemaatika, psühholoogia, kirjandus, filosoofia.
Alates algusaegadest on inimesed Marsi kinnismõtte all. Punane planeet sütitas inimeste kujutlusvõime, inspireeris raamatuid, filme, laule, vitamiine, baare, poode, restorane, šokolaade ja videomänge.Pikka aega tundus meile, et Marss on ohtlik koht, kus asuvad tulnukad, kes soovivad meie jõulud varastada, või võib-olla isegi niisugused marslased, kes kavatsevad Maad rünnata. Olenemata sellest, kui naljakad need fantaasiad tundusid, pole me kunagi lõpetanud salaja unistamist selle planeedinaabri külastamisest.
Ōppeaine: Astrofüüsika, bioloogia, keemia, psühholoogia, kirjandus, muusika.
Kui ütlete muusika, siis kuulete kas uusikainstrumente või lauluhääli, seejärel panete oma silmad oma nutitelefoni tagasi – selge, järgmine teema. Universum ütleb: ”Pidage kinni”. Muusika on midagi rohkemat kui pophitid või Vivaldi. Võite muusikat leida keelest, see on osa maagilistest rituaalidest, ka meie bioloogia on täis sisemisi rütme. Luule on muusika nõbu ja kunst muusika vend.
Ōppeaine: Neuroteadus, muusikateooria, meditsiin, kunst, majandus, psühholoogia, matemaatika, füüsika.
Elame ajastul, kus väljaränne sai meie igapäevaelu ja teadmiste tavapäraseks osaks. Kuuleme pidevalt väljarändajatest, kes rändavad, ja oleme teadlikud asjaolust, et ajaloolisest vaatenurgast vaadates on inimkond alati rännanud.
Kuidas me vaatame tänapäeval nomaadluse fenomeni? Mis on nomaad tänapäevaste kategooriate all ja tänapäeva kontekstis?
Ōppeaine: Ajalugu, politoloogia, geneetika, etnograafia, antropoloogia.
Kõik algab mängust, kuid peaaegu miski ei lõpe sellega. Kuulus Hollandi ajaloolane ja filosoof Johann Huizinga leiab oma raamatus „Homo Ludens” mängu iga jõuka ühiskonna alustalal.
Võib-olla, kui oleksime innukamad tajuma maailma kui tohutut mänguväljakut, oleks palju lihtsam kõigist raskustest üle saada ja oma loovust sütitada. Nagu Isaac Asimov kunagi ütles, pole teaduses kõige põnevam fraas kuulda mitte „Heureka”, vaid „See on naljakas …”.
Ōppeaine: Bioloogia, eetika, kunst, sotsioloogia.
2017. aasta rahvusvahelisel ookeanipäeval sai ÜRO taotluse uue riigi registreerimiseks. Riigi nimeks oli Prügisaared. Selle riigi asutajad pakkusid kodakondsust kõigile soovijatele. Tegelikult, olenemata sellest, kas olete registreeritud kodanikuna või mitte, oleme täna kõik selle riigi kodanikud, kes laiendavad selle territooriumi iga ostukeskuse külastusega.
Ōppeaine: Geograafia, ajalugu, bioloogia, keemia, sotsiaalharidus.
Viruksen pitäminen ystävänä on suuri haaste nykyajan mielelle. Olemme tottuneet laittamaan ne samaan hyllyyn vammojen, menetyksen ja kuoleman kanssa. Harvoin ymmärrämme, että virukset ovat mukana elämän pelissä, jolla on tärkeä rooli maapallon eri organismien evoluutiossa ja selviytymisessä.
Ōppeaine: Statistika, bioloogia, meditsiin, kunst, majandus, politoloogia.
Keräily, arvokkaiden esineiden kartuttaminen ja niiden esillä pitäminen näyttävät olevan ihmisen ominaispiirteitä. Vaikka museoiden käsitys ja tehtävä voivat muuttua ajan myötä, emme voi koskaan epäillä tämän instituution merkitystä.
Miltä kuulostaa Toiveiden ja Toivomusten museo? Lähettämättömien rakkauskirjeiden museo vai mikroskoopin läpi katsotun pölyn museo? Emme ole vielä löytäneet näitä, mutta olemme jo ymmärtäneet, että voimme itse rakentaa museon, kunhan meillä on eettisesti koottu kokoelma, joka vastaa hieman laajemman yleisön kannalta olennaisiin kysymyksiin.
Ōppeaine: Kunst, ajalugu, majandus ja äri, kommunikatsioon, sotsiaalmeedia.
Keskkonnakaitsesüsteem kasvab järk-järgult. See teeb ettepaneku kõigepealt muuta meie vaatenurga. Peaksime lõpetama ümbritseva maailma hindamise inimeste hüvede ja vajaduste osas. Alustada tuleks suhtest, mis arvestab kõigi poolte tähtsust.
Ōppeaine: Geograafia, bioloogia, keemia, kirjandus, õigus (kriminoloogia), põlisrahvaste ajalugu.
Riigi saab luua isegi üks inimene. Küsimused suhete kohta oma kodanike, naabrite ja keskkonnaga jäävad aga alles. Inimesed asutavad riike, et piiritleda end juriidiliselt ja poliitiliselt – see või teine leping seob meid. Riigid pole aga staatilised. Vastupidi, need muutuvad pidevalt, on täis vastuolusid ning konflikte ja pingeid.
Riigid sisaldavad meie ebakindlust ja hirme, lootusi ja soove. Seetõttu on kriitiline mõtlemine hädavajalik, kui tahame, et nad hoiaksid turvalisuses kõige väärtuslikumaid asju – riigi kodanike vabadust.
Ōppeaine: Geograafia, ajalugu, arvutiteadus, õigus, kodanikuharidus, sotsioloogia, politoloogia.
Sponsor
© 2023 Kūrybingumo mokykla. Visos teisės saugomos.
